Biogaasist biometaaniks – mida võib Poola Soomelt õppida?

Selle intervjuu põhjal on avaldatud artikkel poola keeles Biogaasist biometaanini – mida võib Poola Soomelt õppida? – Agronomist 30.9.2026 agronomist.pl veebiportaalis, autoriks Anna Czasak, kes intervjueeris Jani Kangasaho (JK) Biovoima-st.

Puolassa on paljon orgaanista raaka-ainetta, kokemusta biokaasun tuotannosta ja pääsy teknologiaan. Biometaanimarkkinan kehittymisen kannalta puuttuvat vielä vakaat sääntelyolosuhteet, jotka mahdollistaisivat sijoittajille hankkeiden rakentamisen ennustettavalla, pitkän aikavälin tulomallilla. Haastattelussa käydään läpi kuinka paljon maksaa siirtyminen maatalouden biokaasun tuotannosta biometaanin tuotantoon ja mitä Puola voisi oppia Suomelta, vastaukset Agronomistin kysymyksiin ovat Biovoiman myyntijohtajalta Jani Kangasaholta.

1. Kuidas hindate biometaani turu praegust arenguetappi Poolas?

JK: Meie seisukohast on Poola turu arengus väga huvitavas etapis. Riigil on juba märkimisväärne kogemus biogaasi tootmises ning selle toorainepotentsiaal, eriti põllumajanduses ja toiduainetööstuses, kuulub Euroopa suurimate hulka. Järgmine samm on liikuda biogaasi kasutamisest peamiselt elektri ja soojuse koostootmiseks biometaani tootmise suunas laiemas mastaabis.

Selleks et see saaks teoks, on järgmine oluline samm muuta olemasolev regulatiivne raamistik ja toetusprogrammid konkreetseteks investeerimisotsusteks. Poola on võtnud kasutusele mitmeid biometaani arengut toetavaid mehhanisme ning investorite huvi on märkimisväärne, kuid paljud projektid ootavad veel rahastamisotsuseid, enne kui nad saavad edasi liikuda. Tehnoloogia on küps ja läbiproovitud; turg vajab nüüd toetussüsteemide rakendamisel suuremat prognoositavust, et projektid saaksid rahastamise kokku leppida ja edasi liikuda ehitusetappi.

2. Milliseid tehnilisi ja majanduslikke tingimusi peab olemasolev biogaasijaam täitma, et seda saaks ümber ehitada biometaani tootvaks?

JK: Kolm kõige olulisemat tegurit on stabiilne biogaasi tootmine, piisav ja usaldusväärne tooraine kättesaadavus ning toimiv turustuskanal biometaanile. Tehnilisest seisukohast tuleb analüüsida toorbiogaasi kogust ja koostist, sealhulgas metaanisisaldust, vesiniksulfiidi ja muid lisandeid, ning ka käärimisprotsessi üldist stabiilsust.

Ka asukoht on oluline. Ühendus gaasivõrguga on üks võimalus, kuid mitte ainus. Biometaani saab ka survestada või vedeldada ja klientidele kohale toimetada. Hästi toimiv, stabiilselt gaasi tootev biogaasijaam on sageli suurepärane lähtepunkt, sest sel juhul saab töötlemissüsteemi lisada jaama arengu järgmiseks etapiks.

3. Kui palju selline muudatus maksab ja millist ulatust see nõuab?

JK: Investeeringu suurus sõltub olulisel määral rajatise võimsusest ja sellest, milline infrastruktuur on juba olemas.

Üldiselt võib biometaani töötlemissüsteem koos vajalike lisaseadmetega tähendada umbes 1,5–4 miljoni euro suurust investeeringut. Võrguga ühendamise lahendus, survestamine, tankimisjaam või BioLNG tootmine võivad suurendada koguinvesteeringut.

Ühtset majanduslikult tasuvat miinimumvõimsust ei ole olemas. Üldiselt muutuvad projektid eriti huvipakkuvaks tootmismahuga umbes 300–500 Nm³/h toorbiokaasust ja sellest suuremate koguste puhul, kuigi ka väiksemad rajatised võivad olla majanduslikult atraktiivsed, kui neil on odav tooraine, kõrge kasutusaste ja tugev biometaani ostumudel.

Seetõttu soovitame hinnata iga projekti eraldi, selle asemel et kohaldada ühtset üldist miinimumvõimsust.

4. Kuidas võrdub Poola Soomega ja mida võiks Poola Soome turult õppida?

JK: Soome alustas oma biometaani turu arendamist varem ja seetõttu on tal rohkem kogemusi nii tehnoloogia kui ka erinevate biometaani ärimudelite osas.

Üks oluline õppetund Soomest on see, et biometaani ei tohiks vaadelda pelgalt ühe uue energiatootmise viisina. See on ka taastuv kütus ja oluline osa ringmajandusest. Biometaani kasutamise areng transpordisektoris on olnud Soomes oluline, samuti võimalus luua erinevaid ärimudeleid: võrku tarnimine, transpordikütus ja otsetarned tööstusklientidele.

Poola ei pea siiski Soome mudelit järgima. Poolal on märkimisväärselt suurem põllumajandussektor ja seega potentsiaal arendada biometaani tootmist selgelt suuremas mastaabis. Poola võib Soome kogemustest õppida, kui oluline on prognoositav regulatsioon, läbiproovitud tehnoloogiate integreerimine ja taastuva gaasi pikaajalise nõudluse loomine.

5. Biogaas või biometaan – kumb on põllumajandustootjale tulusam?

JK: Ühtset vastust, mis sobiks igale talule, ei ole.

Elektri ja soojuse koostootmine võib jääda väga heaks lahenduseks, kui nii elektrit kui ka soojust on võimalik tõhusalt ära kasutada. Kui aga märkimisväärsele osale soojusest ei leita tootlikku kasutust, võib biogaasi töötlemine biometaaniks muutuda üha atraktiivsemaks.

Enne otsuse tegemist peaks omanik analüüsima elektritulu, soojuse kasutamist ja väärtust, biometaani müügihinda, kaugust gaasivõrgust või lõpptarbijast, rajatise võimsust, toorainekulusid ja tulevasi investeerimisvajadusi.

Biometaan võib avada juurdepääsu ka täiesti uutele klientidele, sealhulgas transpordisektorile, tööstusele ja ettevõtetele, kes soovivad vähendada oma süsinikujalajälge.

6. Millist huvi näete investorite poolt Poolas?

JK: Alates hetkest, kui Biovoima hakkas Poola turul tegutsema, oleme näinud selgelt kasvavat huvi biometaani vastu. Saame päringuid nii uute biometaani tootmisjaamade kui ka olemasolevate biogaasijaamade ümberkorraldamise kohta biometaani tootmiseks. Olemasolevate jaamade omanikud kaaluvad üha sagedamini, kas biogaasi töötlemine biometaaniks võiks pakkuda atraktiivsemat pikaajalist ärimudelit kui pelgalt elektritootmise jätkamine.

Samal ajal näeme kasvavat huvi suuremate põllumajandus- ja tööstusprojektide vastu, kus biometaani tootmine on kavandatud juba algusest peale.

Usume, et sellest segmendist võib järgnevatel aastatel saada üks Poola biometaani turu peamisi tõukejõude. Meil on praegu mitu Poola projekti erinevates etappides, alates teostatavusuuringutest ja eelarvepakkumistest kuni kaugemale arenenud äriliste läbirääkimisteni.

7. Mida sa veel esile tooksid?

JK: Üks oluline asjaolu on see, et Poola ei alusta nullist. Seal on juba palju toimivaid biogaasijaamu, väga suur põllumajandussektor, tugev toiduainetööstus ja märkimisväärne toorainepotentsiaal.

Biometaani tootmistehnoloogia on väljakujunenud ja kaubanduslikult kättesaadav. Seetõttu ei ole praegu enam keskne küsimus see, kas Poola suudab biometaani toota, vaid see, kui kiiresti suudab riik luua tingimused nende investeeringute laiaulatuslikuks arendamiseks.

Investori seisukohast on otsustava tähtsusega regulatsiooni prognoositavus, pikaajalised biometaani ostuvõimalused ja projektide rahastamiskõlblikkus (bankability).

Kui need tingimused luuakse, usume, et Poolal on kõik eeldused, et tõusta üheks Euroopa tähtsaimaks biometaani turuks.

Lisateave teema kohta:

Jani Kangasaho | Müügidirektor, partner

jani.kangasaho@biovoima.fi | +358 50 468 7907