Veeldatud süsinikdioksiid (CO₂) on mitmekülgne aine, mida kasutatakse laialdaselt tööstuses, toiduainetetööstuses, keskkonnalahendustes ja energeetikasektoris. Süsinikdioksiidil on oluline roll paljudes sektorites – ja see on üha olulisem süsinikuneutraalse ringmajanduse loomisel süsinikdioksiidi kogumise, veeldamise ja taaskasutamise kaudu.
Toidu- ja joogitööstus kasutavad süsihappegaasi karastusjookide, õlle ja mineraalvee karboniseerimiseks. Pakendusgaasina pikendab see toiduainete säilivusaega, kuna see tõrjub hapnikku välja, aeglustades toote riknemist ja bakterite kasvu. Vedelat CO₂ saab muuta kuivjääks, mida kasutatakse jahutusvedudel ja toiduainete kiireks pakendamiseks. CO₂ kontsentratsiooni suurendamine kasvuhoonetes võimaldab kiirendada taimede kasvu 20-30 % võrra.
Tööstuses ja tootmises kasutatakse süsinikdioksiidi keevitusgaasina, toorainena keemiatööstuses, näiteks karbamiidi ja metanooli tootmisel, ning betoonitööstuses. Süsinikdioksiidi kasutatakse keskkonnasõbraliku puhastusmeetodina „kuivjääpuhastuses“, kus süsinikdioksiidijää eemaldab mustuse ja kattekihid ilma lahustiteta.
Energia ja keskkonna seisukohast areneb süsinikdioksiidi kasutamine kiiresti. Veeldatud CO₂-d on lihtsam transportida ja säilitada maa-alustes hoidlates või tööstusprotsessides. Veeldatud CO₂-d saab kasutada sünteetiliste kütuste toorainena, näiteks kui sellest toodetakse sünteetilist metaani, metanooli või muid kütuseid ja rohelist vesinikku. Veeldatud CO₂ moodustab gaasilise CO₂ mahust umbes 1/500, seega on seda lihtne transportida tankerite, laevade või torujuhtmetega pikkade vahemaade taha. Seda kasutatakse üha enam süsinikdioksiidi ringlussevõtul nii äri- kui ka tööstusrakendustes, saavutamaks süsinikneutraalsust.
Gaasitöötlusseadmest eraldatakse CO₂-rikas gaas, mille süsinikdioksiidi sisaldus on hinnanguliselt umbes 97%. Gaasi jahutatakse enne kompressorit soojusvahetis, et gaasis sisalduv niiskus saaks kondenseeruda ega põhjustaks gaasikompressoris kondensatsiooniprobleeme.
Eraldatud CO₂ gaas survestatakse kompressori abil, kuna veeldamine nõuab piisavalt kõrget rõhku ja madalat temperatuuri. Kompresseeritud gaasi on vaja temperatuuri piisavaks alaldamiseks soojusvahetis edasi jahutada. Gaasi jahutamine põhjustab veeauru kondenseerumise ja vesi eraldatakse pärast soojusvahetit kondensaadieraldaja abil.
Kompreseeritud ja jahutatud gaas sisaldab endiselt väikest kogust veeauru, mis tuleb enne gaasi edasist jahutamist eemaldada. Kuivatamiseks kasutatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi, mis seob gaasist vee. Regenereerimisgaas kuumutatakse eraldi kütteelemendi abil temperatuurini umbes 250 °C. Kuivatamise tulemusel on gaasi kastepunkt oluliselt langenud, mistõttu vesi ei saa vedeldamisprotsessi käigus enam külmadele pindadele kondenseeruda/jäätuda.
Pärast kuivatamist jahutatakse gaasi etapiviisiliselt eel- ja peasoojusvaheti abil, kuni see saavutab veeldamiseks vajaliku temperatuuri. Kaheastmeline soojusvaheti on vajalik, kuna faasimuutus gaasist vedelikuks vabastab palju soojust ja mitu etappi parandavad veeldumise astet. Jahutamiseks kasutatakse külmutusmasinat, mis suudab gaasi piisavalt külmaks jahutada. Jahutamise tulemusel CO₂ veeldub ja suunatakse separaatorisse.
Vedel CO₂ sisaldab endiselt väikest kogust lahustunud metaani ja see eemaldatakse destilleerimise teel. Destilleerimisel voolab vedelik alla ja vabanenud gaasid tõusevad üles. Vajadusel saab vedelikku juhtida soojust, mis suurendab gaasistumist destillaatori põhjas ja suurendab destilleerimisprotsessi efektiivsust. Vabanenud gaasid juhitakse destillaatori ülaosa kaudu tagasi biogaasi puhastisse või toorgaasi hoidlasse. Destillaatori põhjas on kogumispaak, kuhu kogutakse vedel süsinikdioksiid. Vajadusel juhitakse kogumispaaki soojusenergiat, et aurustada vedelik gaasiks ja suurendada destillaatori efektiivsust. See parandab vedela süsinikdioksiidi puhtust.
Veeldatud CO₂ juhitakse mahutisse, kust gaas suunatakse edasi kas kasutuamiseks või transpordiks. Mahutist võimaldab veeldatud süsinikdioksiidi pumpamist paakautosse või konteinerisse.
Veeldamisseadmes mõõdetakse sissetuleva ja veeldatud gaasi kvaliteeti. Seadme käitamiseks on oluline teada metaani kogust veeldatud gaasis, kuna seda tuleb veeldamisprotsessi käigus vähendada, et see vastaks kvaliteedinõuetele. Tihti eraldab komponendid üksteisest juba ainuüksi veeldamine, sest näiteks süsihappegaasi ja metaani veeldamissoojused on väga erinevad, kuid gaasisegude veeldamise käigus seondub veeldatud gaasiga väike kogus teisi gaase.. Gaase saab vedelikust eraldada destillatsiooniga, mille efektiivsust saab reguleerida. Tööstusliku kvaliteedi tagamiseks piisab tavaliselt analüsaatoritest, mis suudavad tuvastada ühe komponendi, näiteks metaani või süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, kuid toidukvaliteedi tagamiseks tuleb analüüsiks kasutada gaasikromatograafi.
Gaasi vedeldamise lahendused sünnivad Biovoimas alati kliendi vajadustest. Loome igale projektile täpselt sobiva tehnilise lahenduse, mis tagab maksimaalse kasuteguri nii tootmises kui tarbimises. Meie tugevus on tervikpildi nägemine – kaardistame kogu väärtusahela ja leiame tehniliselt ning majanduslikult parima lahenduse, mis suurendab teie projekti tasuvust. Lisaks toetame teid gaasitarbimise lepingute ja ärimudelite kujundamisel, et tagada sujuv ja tulus toimimine ka väärtusahela lõppfaasis.
Võtke meiega ühendust – koos leiame teie projektile kõige targema ja tulusama tee eduni!
© 2026 Biovoima
Privaatsuspoliitika
